Juhuu, pakipäev!

Kui Leclerc Baby Influencer jalutuskäru mu ukse taha jõudis, tegin väikese rõõmukilke! Minu jaoks algas lapsevanemaks olemine kõikide lapsele vajalike asjade ostmisega, samuti vankrite proovimise ja beebituppa mööbli valimisega. Usun, et see kõik on osa lapsevanemaks saamise protsessist. Niisiis, päeval, mil Leclerc Baby Influencer kergkäru saabus, ei jõudnud ma ära oodata, millal saan selle lahti pakkida. Jalutuskäru ostmine ja valimine on üks suuremaid oste, mida oma pisikesele teha tuleb. Seetõttu on oluline saada head nõu erinevat tüüpi jalutuskärude ning potentsiaalse käru eeliste ja puuduste kohta.

Leclerc Baby Influenceri jalutuskäru karbist lahtivõtmine

Sain Leclerc Baby Influencer jalutuskäru väga kompaktses karbis. Olin üllatunud, et selline käru mahub sellesse pappkarpi. Eeldasin, et käru on raske kokku panna, kuid tegelikult oli hoopis vastupidi. Pidin vaid rattad rattaklambrisse klõpsama, käepidet üleval hoidma ja käru avamiseks tagaosa tõstma. Kõik see juhtus mõne sekundiga! Ma ei suutnud alguses uskuda, kui lihtne see lahtivõtmine oli ja ei suutnud sellega mängimist lõpetada. Veel üks huvitav detail on see, et Leclerc Baby Influencer kergkäruga on kaasas õlarihmaga transpordikott, mis teeb käru hoiustamise ja transportimise lihtsaks.

Vapustav disain ja funktsionaalsus

Minu jaoks on disain sama oluline kui funktsionaalsus. Tahaksin olla moedisainerina trendikas ja selle jalutuskäruga suudan ma kindlasti teistest eristuda. Esimene asi, mis mu tähelepanu köitis, oli Leclerc Baby Influencer jalutuskäru luksuslik välimus. Tänu oma sõjaväe rohelisele värvile ja roosa-kuldsetele detailidele on see tõeline pilgupüüdja. Vankril on ka magnetklapiga päikesevari, et saaksite jalutamise ajal beebit piiluda, ning topsihoidja, et saaksite liikvel olles hommikukohvi nautida. Mähkmekoti kinnituspunktide abil on seda lihtne kinnitada, seega hoiab see ära seljavalude tekkimise, kuna ei pea kotti terve päeva õlal tassima. Lisatarvikuid, nagu näiteks mähkmekotti ja organisaator-kotti, müüakse eraldi. Nende toodete kohta annan ülevaate hiljem.

Beebist mudilaseks

Sain ka teise karbi, mis sisaldas Leclerc Baby vankrikorvi. Olemasolevate adapteritega on lihtne muuta oma jalutuskäru vastsündinud lapsele sobivaks käruks. Pehme polstriga vankrikorv on väga avar ja beebile tõeliselt mugav. Selle disain sobib jalutuskäruga ideaalselt. Erinevate adapterite abil saab turvahälli hõlpsasti jalutuskäru külge kinnitada, mistõttu on ta ideaalne kiireteks autosõitudeks, mil vankrikorvi pole vaja. Kui laps saab kuue kuuseks, siis eemalda kärult vankrikorv ning seejärel saad käru kasutada järgmised viis aastat.

Eelised ja miinused

Leclerc Baby Influencer jalutuskäru juures meeldib mulle väga tema sujuvus ning kerge kaal, mistõttu teda on lihtne tõsta. Sellega on hea väikestel kõnniteedel manööverdada ja ta sobib ideaalselt sellisesse kompaktsesse autosse nagu minul on. Käru hoian koridoris, kus ta võtab vähe ruumi. Vihmakate, õlarihmaga transpordikott, topsihoidja ja 50+ SPF-iga päikesevari on paljude käruga kaasas olevate lisade hulgas. Ainus väike puudus on see, et käepide ei ole reguleeritava kõrgusega, mistõttu on see mu elukaaslase jaoks pisut madal. Samuti ei saanud ma aru, kas jalutuskäru päikesevarju osa saab eemaldada, kui kärule paigaldada ka vankrikorv. Käepidemest kinni hoides tunnen, et kaarvari on natuke ees. Õnneks on Leclerc Baby tiim alati hea meelega abiks ja nad tegid video sellest, kuidas päikesevarju saab eemaldada.

Kust küll alustada?!

See olen mina

Hei! Minu nimi on Stephanie (30). Elukutselt olen moestilist ja graafiline disainer. Vabal ajal meeldib mulle kirjutada enda kodulehe Survivalguidetoadulthood jaoks blogipostitusi. Selles blogis kirjutan teemadel, mis on sotsiaalselt olulised ja millest on inimestel keeruline rääkida. Koos enda elukaaslasega (30) üürime me väikest maja Hollandi linnas nimega Leiden ja elame oma parimat elu. Asume koos peagi uuele seiklusele; me oleme beebiootel!

Milline käru sobib mulle kõige paremini?

On palju asju, mille peale mõelda, kui oled lapseootel. Turvahällid, kärud, lapse tuba, rinnapumbad jne. Säilitamaks selget nägemust selle üle, mida meil vaja on, otsustasime alustada kõige tähtsamate asjade ostmisega, selhulgas käruga.

Mõned nädalad tagasi otsustasin minna beebiasjade šopingule ühes linna kõige suuremas beebipoes ning seal olles ehmusin. Vasakul ja paremal on erinevad kärud – väikesed ja suured, odavad ja kallid, linnakärud ja kärud vanematele, kes soovivad rohkem maastikul jalutada. See jättis mind täiesti segadusse, mistõttu lahkusin poest löödu ja nutvana. Milleks küll naistele hormoonid?!

Suur küsimus oli: milline käru sobib mulle kõige paremini? See oli peamine küsimus, mis vajas vastust.

Mis on oluline õige käru valimisel? 

Et aru saada, milline jalutuskäru sobib mulle kõige paremini, otsustasin teha nimekirja teguritest, mis on minu jaoks tähtsad käru valimisel. Elame väikeses majas Leideni linnas. Meil on väike auto, Peugeot 107. Võimalusel soovisin käia võimalikult paljudes kohtades jala.

1. Esimene asi mu nimekirjas – lihtsasti kasutatav käru. See tähendab, et käru peaks olema selline, et teda on kerge kokku panna ning võimalik hoiustada koridoris. Samuti on tähtis, et käru mahuks väikesesse autosse.
2. Teine asi mu nimekirjas – kõik ühes käru. Tahtsin saada käru, mida oleks võimalik kasutada lapse erinevates kasvufaasides. Tal peaks olemas olemas vankrikorv- ja iste ning samal ajal omama võimalust kanda turvahälli, kui vaja.
3. Kolmas asi mu nimekirjas – kergekaaluline käru. Minu jaoks on tähtis, et käru oleks kerge. Oma 161 cm pikkuse juures ei soovi ma igapäevaselt rasket vankrit kanda. Sealjuures meeldib mulle mõte sellest, et saan võtta käru kaasa rattasõidule.
4. Neljas asi mu nimekirjas – ohutus ja mugavus beebi jaoks. 
5. Viies asi mu nimekirjas – ilmastikukindel disain. Ilm Hollandis on muutlik, seega soovin, et käru oleks nii ilmastikukindel kui võimalik. See tähendab, et tal peaks olemas olema vihmakate vihmasteks päevadeks ning päikesevari suvisteks ilmadeks.
6. Viimane asi mu nimekirjas – moekas disain. Moedisainerina oleks patt mitte tähelepanu pöörata detailidele.

Leclerc Baby muudab lapsevanemaks olemise lihtsamaks

Ülevaloleva nimekirja koostamine andis mulle veidi rohkem võimalust vabamalt hingata. Nüüd teadsin, mis on minu jaoks oluline käru valimisel. Otsides ideaalset jalutuskäru, sattusin ägeda brändi peale – Leclerc Baby. Nende nägemus sellest, kuidas muuta lapsevanemaks olemist lihtsamaks, haaras koheselt mu tähelepanu. Tegin veidi uurimistööd ning tuli välja, et Influencer kergkäru vastas kõikidele mu ootustele mu nimekirjas. Käru imelise disainiga olin valmis rahva seast välja paistma.

Vana elu vs uus elu

Peale seda, kui ma teatasin teistele, et olen lapseootel, hakati mind koheselt pommitama erinevate emade poolt “hea” nõuga erinevatel teemadel, mis seostuvad laste kasvatamisega. Hakkasin kahtlema selles, milline ema peaksin olema. Märkused stiilis “Ära isegi arva, et saad edaspidi peol käia!” ning “Minna puhkusele koos beebiga? Unusta ära!” panid mind kahtlema selles, et kas tegime ikka õige otsuse. Kas on tõesti võimatu teha lõbusaid asju, olles lapsevanem?

Ootused

Asi ei olnud selles, et mul oli väga pöörane elustiil enne rasedaks jäämist, kuid mulle meeldis veeta nädalavahetusel aeg-ajalt sõpradega aega, nautida ilusa ilmaga terrassil head jooki käia elukaaslasega rannapuhkusel peale rasket tööperioodi.

Ei kõla ju nii pööraselt? Ma arvan, et veidikese planeerimise ning tiimitööga saan jätkuvalt kõiki neid asju teha. Olen kindel, et mu Leclerc Baby kergkäru on ideaalseks abiks. Ma juba kujutan end enne jalutamas sellega koos sõpradega ja nautimas sööke-jooke kesklinnas, kuniks mu lapsuke magab enda mugavas kärus. Võibolla eksin, kuid usun, et suudan võtta enda elu üle kontrolli ja elada nii, nagu mulle meeldib.

Viimase trimestri mured

Alates hetkest, kui mul täitus 36. rasedusnädal, ei suutnud ma lõpetada muretsemist kõige üle. Tegelikult olin juba terve rasedus murelik selle üle, et kas beebiga on kõik ikka korras tulenevalt raseduse katkemisest, mis mul oli varasemalt olnud. Kuid raseduse lõpupoole olid hirmud teistsugused – muretsesin, et kas suudan taluda valu sünnituse ajal ning kas me ikka teame kõike lapse eest hoolitsemise kohta. Mu mõtetesse kerkisid aeg-ajalt küsimused stiilis “Kas ma armastan seda beebit?”. Selliste asjade üle mõtlemine pani mind ennast halvasti tundma – tundsin, et olen juba emana läbikukkunud. Siiski lohutasin ennast teadmisega, et ükski ema ei oleks nõus saama enam kui ühe lapse, kui sünnitus oleks nii jube, kui ma seda enda peas kartsin olevat. Kõik uued vanemad peavad harjuma sellega, et majas on vastsündinu ning peavad üksteise iseloomusid tundma õppima. Kui ma näen enda sõpru nende lastega, siis ma tunnen, et ei pea muretsema selle üle, et kas ma armastan seda last või mitte.

Tulevik

Kas ma olen hirmul selle üle, mida tulevik toob? Jah, absoluutselt, kuid kui ma olen midagi üldse õppinud, siis seda, et elu ei saa planeerida. Seega tuleb lihtsalt vooluga kaasa minna. Tulevikus loodan, et saame osta maja, et meil oleks rohkem ruumi juhul, kui soovime veel lapsi saada. Kuid praeguseks on meie väike üürimaja täpselt paras. On see väike? Jah, kuid beebi saab oma toa ja kõik, mida ta vajab, mahub sinna. Isegi Leclerc Baby jalutuskäru saab sinna lihtsalt paigutada, lisaks mahub see ka meie pisikesse autosse.

Ma proovin enda kontrollival isiksusel lahti lasta püüdlusest teha kõike ideaalselt, sest elu ei ole ideaalne. Ma loodan, et leiame jätkuvalt viise, kuidas teha asju, mis meile meeldivad, kohtuda regulaarselt sõpradega ning lihtsalt nautida elu.

Meil on tähtajani veel 4 nädalat ning me oleme nii elevil meie väikemehega kohtumise üle. Meie elud muutuvad igaveseks ja me oleme selleks valmis! 

Millal sa tead, et oleks lasteks valmis?

Seda, et ma tahan kunagi emaks saada, olen alati teadnud. Kasvasin üles vanema venna ja õega, mis muutis mind juba varakult väga täiskasvanulikuks. Mulle meeldis mõte lastest iga kord, kui neid nende endi lastega nägin. See pani mind omakorda esitama endale küsimust – millal olen mina valmis laste saamiseks?

Mul oli alati peas pilt sellest, milline mu tulevik hakkab välja nägema. Kohta ideaalset meest, osta maja, abiellu ja seejärel saa lapsed. Nii naiivne minust arvata, et tulevikku saab sellisel kujul planeerida. Kuna Hollandis on kinnisvaraturg täielik katastroof ja majade hinnad tõusevad pidevalt, siis oli meile selge, et maja ostmine ei juhtu meie puhul kiirelt. Vajasime uut plaani ja pidime langetama tähtsaid otsuseid.

Kartus millestki ilma jääda

Mida vanemaks saime, seda enam sõpru teatasid enda lapseootusest, isegi need, kellelt seda üldse oodata ei osanud. Valetaksin, kui ütleksin, et see ei muutnud mind ärevaks. Tundsin iga kord survet, kui keegi küsis mult küsimuse – “Kas te ei soovi lapsi?” või “Kas ei ole juba aeg laste peale mõelda?”, justkui oleks laste saamisel tähtaeg ja see on kohe-kohe kukkumas. Iga kord, kui nägime enda sõpru, läks vestlus laste peale ja see tekitas minus FOMO (Fear Of Missing Out ehk hirm midagi maha magada või ilma jääda). Hakkasin ette kujutama, mis tunne oleks enda elukaaslasega lapsi saada ning see mõte muutis mind rõõmsaks ja tekitas tunde, et olen valmis.

Rasedaks jäämine on raskem, kui see välja paistab

Peale seda, kui olime elukaaslasega maha pidanud vestluse laste saamisest, otsustasime, et oleme valmis. Nõustusime, et me ei tahtnud liiga kaua oodata, kuna meile mõlemale meeldis mõte mitmest lapsest. Läksin arsti juurde ja lasin eemaldada enda spiraali. Kogu lapsetegemise pidu võis nüüd alata. Aeg möödus, kuid mu päevad ei olnud tagasi tulnud, mistõttu külastasin taaskord arsti. Peale mõningast uurimist tuli välja, et mul PCOS ehk polütsüstiliste munasarjade sündroom ning laste saamine võib kujuneda keerulisemaks. Parim viis rasedaks jäämiseks meie puhul oli ovulatsiooni esilekutsumine ja seda me ka tegime.

Emotsionaalsetel Ameerika mägedel sõit võis alata!

Kui olime mõnda aega võtnud hormonaalseid ravimeid ning käinud iganädalaselt ultraheliuuringutel, nägime lõpuks rasedustestil positiivset tulemust. Olin üliõnnelik. Ma ei suutnud uskuda, et oleme varsti vanemad. Kahjuks ei saanud õnn pikalt kesta, kuna rasedus katkes 7. nädalal. Otsustasin jätkata hormoonravi ja ovulatsiooni esilekutsumist ning keskenduda taas rasedaks jäämisele. Kaks kuud hiljem olime taas lapseootel. Olime justkui lõbustuspargis Ameerika mägedel – karjusime, nutsime, naersime – iga emotsioon oli olemas.

Koostöös Leclerc Baby-ga jagan siin blogis enda beebiootuse teekonda, et saaksin jagada seda kogemust ka teistega. Sellisel viisil loodame luua kogukonna, kus saame kokku tuua eksperdid peatsete vanematega, kellel on sarnaselt minule nii palju küsimusi seoses lapsevanemaks olemisega. Seega saad siin blogis tutvuda minu seniste kogemustega ja loodetavasti on antud nipid ning lood Sulle abiks.

Minu põgus tutvustus

Minu nimi on Stephanie (30). Elukutselt olen moestilist ja graafiline disainer. Vabal ajal meeldib mulle kirjutada enda kodulehe Survivalguidetoadulthood jaoks blogipostitusi. Selles blogis kirjutan teemadel, mis on sotsiaalselt olulised ja millest on inimestel keeruline rääkida. Koos enda elukaaslasega (30) üürime me väikest maja Hollandi linnas nimega Leiden ja elame oma parimat elu. Asume koos peagi uuele seiklusele – me oleme beebiootel!